[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aeg-ajalt määrsõna <`aeg-+ajalt>
nii, et tegevus kordub mõne aja tagant; mõnikord, vahel
Auto teeb aeg-ajalt imelikku häält.

aeglane omadussõna <`aeglane, `aeglase, `aeglast; mitmus `aeglased, `aeglaste, `aeglasi; võrdlus: `aeglasem, kõige `aeglasem>
1. selline, mis toimub või kestab kaua aega vastand kiire
Lapse areng on aeglane.
● aeglane tempo Neid harjutusi tehakse aeglases tempos.

aevastama tegusõna <aevastama, aevastada, aevastab>
ninast (ja suust) õhku järsult välja hingama, nii et tekib tugev heli
Pipar ajab aevastama.
Kui mul on nohu, siis ma aevastan tihti.

ahaa hüüdsõna <ah`aa>
sõna, mis väljendab ja rõhutab, et sa mõistsid midagi või said midagi teada
Ahaa, selge.
Ahaa, teeme siis nii.
Ahaa, kõik on kohal.

ahi nimisõna <ahi, ahju, `ahju, `ahju; mitmus ahjud, `ahjude, `ahje = `ahjusid>
1. pliidi osa, mille sees saab toitu valmistada ja millel on uks ees
Panin leiva ahju.
Liha on ahjus.

ainus omadussõna <ainus, `ainsa, `ainsat; mitmus `ainsad, `ainsate, `ainsaid>
ainult üks sama mis ainuke
Ta on pere ainus laps.
Sa pole ainus, kes nii arvab.
● ainus võimalus, ainus eesmärk, ainus soov, ainus põhjus

aitäh hüüdsõna <ait`äh>
sõna, mida sa ütled, kui keegi sulle midagi annab või kui sa oled millegi eest tänulik sama mis tänan
Palun võta veel üks komm. – Aitäh!
Aitäh, et appi tulid.
Suur aitäh!
■ mille eest Aitäh abi ja toetuse eest! Aitäh ilusa kaardi eest.
■ mida tegemast Aitäh nõu andmast.

aku nimisõna <aku, aku, akut; mitmus akud, akude, akusid>
ese näiteks auto, mobiiltelefoni või pleieri sees, mis annab elektrit ja mida peab laadima
Sülearvuti aku sai tühjaks.
Aku on täis.
Unustasin telefoni aku laadima panna.
saab moodustada: akulaadija

alandama tegusõna <alandama, alandada, alandab, alandatud>
1. midagi vähendama sama mis langetama
■ mida Kauplus alandas hindu. See ravim alandab vererõhku.

alates kaassõna <alates>
1. osutab, mis ajast mingi tegevus algab
■ alates mis ajast Olen puhkusel alates 1. juulist.
■ mis ajast alates Kella ühest alates võib lõunale minna.

ananass nimisõna <anan`as's, ananassi, anan`assi; mitmus ananassid, anan`asside, anan`as'se>
suur puuvili, mis on seest kollane, pealt pruun ja mille tipus on paksud rohelised lehed
Sõime ananassi.

arbuus nimisõna <arb`uus, arbuusi, arb`uusi; mitmus arbuusid, arb`uuside, arb`uuse>
suur ümmargune vili, mis on pealt kõva ja rohelise koorega ning seest punane, mahlane ja pisikeste mustade seemnetega
Sõin arbuusi.

argpüks nimisõna <`arg+p`üks, `arg+püksi, `arg+p`üksi; mitmus `arg+püksid, `arg+p`ükside, `arg+p`ükse>
inimene, kes ei ole julge ja kes hakkab kergesti kartma
Ta on täielik argpüks.

asend nimisõna <asend, asendi, asendit; mitmus asendid, asendite, asendeid>
1. keha või kehaosade hoiak
Et selg ei valutaks, tuleb istuda õiges asendis.
● mugav asend, ebamugav asend

asfalt nimisõna <`asf`alt, `asfaldi, `asf`alti>
paks must segu, mida kasutatakse teede kattena
Märjal asfaldil on autoga raskem pidurdada.

asi nimisõna <asi, asja, `asja; mitmus asjad, `asjade, `asju>
1. mingi väiksem materiaalne objekt (millele sa viitad nii, et sa selle nimetust ei kasuta)
Tal on taskud asju täis.
Pakkisin asjad kohvrisse.
saab moodustada: mänguasi

avalikkus nimisõna <aval`ikkus, aval`ikkuse, aval`ikkust>
ühiskonna liikmed üldises mõttes, rahvas sama mis üldsus
Kirjanik ei salli avalikkuse tähelepanu.
Ta ei tahtnud avalikkuse ees esineda.

bassein nimisõna <bass`ein, basseini, bass`eini, bass`eini; mitmus basseinid, bass`einide, bass`eine>
koht, mis on ehitatud selleks, et inimesed saaksid seal sees ujuda
Ujulas on mitu basseini.

beebi nimisõna <beebi, beebi, beebit; mitmus beebid, beebide, beebisid>
väga väike laps, kes ei oska veel rääkida ega kõndida sama mis imik
Beebi ärkas üles ja hakkas karjuma.

buss nimisõna <b`us's, bussi, b`ussi, b`ussi; mitmus bussid, b`usside, b`us'se>
suur mootoriga sõiduk, kuhu mahub palju inimesi ja mis teeb peatusi, et sõitjad saaksid siseneda või väljuda
Mis kell järgmine buss väljub?
Me jäime bussist maha (= ei jõudnud bussi peale).
● bussiga sõitma Sõitsin Tartusse bussiga.
saab moodustada: bussijaam, bussijuht, bussipeatus, bussipilet

diplom nimisõna <d`iplom, d`iplomi, d`iplomit; mitmus d`iplomid, d`iplomite, d`iplomeid>
1. dokument, mis näitab, et sa oled läbinud teatud õpingud
Ülikooli lõpetajatele andis diplomid üle rektor.

doktor nimisõna <d`oktor, d`oktori, d`oktorit; mitmus d`oktorid, d`oktorite, d`oktoreid>
1. (lühend dr) sõna, mida kasutame arsti perekonnanime ees
Doktor Lillemägi see nädal patsiente vastu ei võta.

ebamugav omadussõna <eba+mugav, eba+mugava, eba+mugavat; mitmus eba+mugavad, eba+mugavate, eba+mugavaid; võrdlus: eba+mugavam, kõige eba+mugavam>
1. selline, et ei ole keha jaoks hea (peal istuda, lamada või seljas kanda) vastand mugav
Tool oli kõva ja ebamugav.
Need saapad on väga ebamugavad.

ebaõiglane nimisõna <eba+`õiglane, eba+`õiglase, eba+`õiglast; mitmus eba+`õiglased, eba+`õiglaste, eba+`õiglasi>
selline, kes ei kohtle inimesi võrdselt, ausalt või õigel viisil; selline, mida sa pole ära teeninud vastand õiglane
Elu tundub vahel ebaõiglane.
■ kelle suhtes Õpilasele tundus, et õpetaja on tema suhtes ebaõiglane.
● ebaõiglane otsus, ebaõiglane olukord, ebaõiglane süüdistus, ebaõiglane karistus

edetabel nimisõna <ede+tabel, ede+tabeli, ede+tabelit; mitmus ede+tabelid, ede+tabelite, ede+tabeleid>
tabel, kus teatud inimesed või asjad on üksteisega võrdluses järjekorda pandud, nii et paremad on eespool
Sportlane tõusis edetabelis kahe koha võrra.
Laul jõudis kohe edetabelite tippu.

eeldus nimisõna <`eeldus, `eelduse, `eeldust; mitmus `eeldused, `eelduste, `eeldusi = `eelduseid>
1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu või nähtus ei saa tekkida; tingimus
Tubli töö on edu eeldus.
Matk toimub eeldusel, et vihma ei saja.

eestikeelne omadussõna <eesti+k`eelne, eesti+k`eelse, eesti+k`eelset; mitmus eesti+k`eelsed, eesti+k`eelsete, eesti+k`eelseid>
selline, mis on eesti keeles
Ta on saanud eestikeelse hariduse.
● eestikeelne kirjandus, eestikeelne tekst, eestikeelne raamat

ega sidesõna, määrsõna <ega>
1. ka mitte, ei ka
Ma ei söö sibulat ega küüslauku.
Siin ei kasva ühtki puud ega põõsast.
● ei .. ega Lapsel pole ei ema ega isa (= ei ole kumbagi).

ehe nimisõna <ehe, `ehte, ehet; mitmus `ehted, ehete, `ehteid>
mingi ese, mida sa kannad, et ennast kaunistada, näiteks sõrmus või kaelakee
Ma kannan ehteid harva.
● kullast ehted, hõbedast ehted

ehk sidesõna, määrsõna <`ehk>
1. seob sõnu või väljendeid, millel on sama tähendus
Puhkus lõpeb järgmisel pühapäeval ehk nädala pärast.

eitama tegusõna <`eitama, `eitada, `eitab>
ütlema, et mingi väide ei ole tõsi
■ mida Varas eitas oma süüd.

enamik nimisõna <enam`ik, enamiku, enam`ikku, enam`ikku>
suurem osa
■ keda-mida Enamik probleeme on lahendatud.
■ kellest-millest Enamik meist nii ei teeks.

eraisik nimisõna <era+isik, era+isiku, era+isikut; mitmus era+isikud, era+isikute, era+isikuid>
inimene, kes ei esinda mingit ettevõtet ega asutust
Firma peab maksma suuremat trahvi kui eraisik.

et sidesõna <et>
alustab lauses osa, mis täpsustab, kirjeldab midagi või toob esile mingi tegevuse eesmärgi, tagajärje või otstarbe
Ma tean, et sul on õigus.
Nägin palju vaeva, et ülikooli sisse saada.
Ta on veel liiga noor, et tööl käia.
● sellepärast et, sest et (= sest, kuna) Ma tulin sealt ära, sest et seltskond ei meeldinud mulle.
● selleks et (= osutab eesmärgile) Selleks et õnnelik olla, peab iseendaga rahul olema.
● nii et (= seetõttu) Kassa on veel suletud, nii et tuleb oodata.
●
（從句引導連詞）

etteheide nimisõna <`ette+heide, `ette+h`eite, `ette+heidet; mitmus `ette+h`eited, `ette+heidete, `ette+h`eiteid>
kerge süüdistus, märkus
● tõsine etteheide, ainus etteheide, peamine etteheide
● etteheiteid tegema Ema tegi pojale etteheiteid, et ta korralikult ei õpi.

ettevaatlik omadussõna <`ette+v`aatl`ik, `ette+v`aatliku, `ette+v`aatl`ikku; mitmus `ette+v`aatlikud, `ette+v`aatlike, `ette+v`aatl`ikke; võrdlus: `ette+v`aatlikum, kõige `ette+v`aatlikum>
tähelepanelik, vigadest ja õnnetustest hoiduda püüdev
Ole ettevaatlik, et sa auto alla ei jää.
Ta on väga ettevaatlik autojuht.
■ kellega-millega Ole oma sõnadega ettevaatlik.

ettevõte nimisõna <`ette+võte, `ette+v`õtte, `ette+võtet; mitmus `ette+v`õtted, `ette+võtete, `ette+v`õtteid>
organisatsioon, mis toodab või müüb kaupu või osutab raha eest teenuseid sama mis firma
Töötan ettevõttes, mis tegeleb autode remondiga.
Kellele see ettevõte kuulub?
● ettevõtte juht, ettevõtte omanik, ettevõtte juhatus, ettevõtte töötajad
● kohalik ettevõte, riiklik ettevõte, suur ettevõte, väike ettevõte

firma nimisõna <firma, firma, firmat; mitmus firmad, firmade, firmasid>
organisatsioon, mis toodab või müüb kaupu või osutab raha eest teenuseid sama mis ettevõte
See firma tegeleb kinnisvara arendamisega.
Töötan firmas, mis toodab autode varuosi.
● firmat asutama, firmat rajama

fond nimisõna <f`ond, fondi, f`ondi, f`ondi; mitmus fondid, f`ondide, f`onde>
organisatsioon, mis on asutatud selleks, et kedagi või midagi rahaliselt toetada
Eestimaa Looduse Fond annab välja stipendiume.
● riiklik fond, rahvusvaheline fond

haigla nimisõna <h`aigla, h`aigla, h`aiglat; mitmus h`aiglad, h`aiglate, h`aiglaid>
asutus, kus arstid ja õed ravivad inimesi, kes on haiged või vigastatud
Mu vend on kopsupõletikuga haiglas.
Ta viidi kiirabiga haiglasse.

haigusleht nimisõna <h`aigus+l`eht, h`aigus+lehe, h`aigus+l`ehte>
dokument, mis kinnitab, et töötaja puudub töölt haiguse tõttu
● haiguslehte võtma, haiguslehte pikendama, haiguslehte lõpetama
● haiguslehel olema Ma olin kaks nädalat haiguslehel.
● haiguslehele jääma Ta jäi haiguslehele alates 9. märtsist.

hakkama saama tegusõna <h`akkama s`aama, h`akkama s`aada, s`aab h`akkama>
1. millegagi tegelema nii, et jõuad vajaliku tulemuseni sama mis toime tulema
Ülesanne oli keeruline, aga ma sain hakkama.
■ millega Katrin sai peo korraldamisega hästi hakkama.

hani nimisõna <hani, hane, hane; mitmus haned, hanede, hanesid>
1. pika kaelaga lind, keda inimesed peavad, et liha ja sulgi saada
Talunik kasvatab hanesid.

hea omadussõna, nimisõna <h`ea, h`ea, h`ead; mitmus h`ead, h`eade, h`äid; omadussõna võrdlus: parem, kõige parem = parim>
1. meeldiv või nauditav vastand halb, paha
Mu enesetunne on hea.
Vanaema pakub alati häid sööke.
Loodan, et tood häid uudiseid.
■ mida teha Autoga on hea poes käia.
● hea tuju, hea meel, hea mulje, hea tunne

helkur nimisõna <h`elkur, h`elkuri, h`elkurit; mitmus h`elkurid, h`elkurite, h`elkureid>
ese, mis peegeldab valgust ja mida inimesed kannavad pimedal ajal riiete küljes, et autojuhid neid näeks

hiir nimisõna <h`iir, hiire, h`iirt; mitmus hiired, hiirte, h`iiri>
1. väike loom, kellel on pikk saba
Kass püüdis hiire kinni.

hind nimisõna <h`ind, hinna, h`inda; mitmus hinnad, h`indade, h`indu>
raha, mis tuleb kauba või teenuse eest maksta, et seda endale saada
Ostsin korteri soodsa hinnaga / hinna eest.
Täna müüdi kartuleid poole hinnaga.
Pood tõstis hindu.
● kõrge hind, kallis hind, keskmine hind, madal hind, odav hind
● hinnad tõusevad, hinnad kerkivad, hinnad langevad

hoiatama tegusõna <hoiatama, hoiatada, hoiatab, hoiatatud>
kui sa kedagi hoiatad, siis sa ütled või näitad talle, et keegi või miski on ohtlik
■ keda Hoiatasin lapsi, et nad üksi ujuma ei läheks.
■ kelle-mille eest Meid hoiatati puukide eest.

honorar nimisõna <honorar, honorari, honorari; mitmus honorarid, honoraride, honorare>
tasu, mida makstakse näiteks kirjanikule, kunstnikule või teadlasele tema teose ilmumise või kasutamise eest
Artikli autor sai suure honorari.
● honorari maksma

hoolima tegusõna <h`oolima, h`oolida, hoolib, hoolitud>
1. midagi arvestama, millelegi tähelepanu pöörama
■ millest Tüdruk ei hoolinud ema soovitustest.